Jahutusvedelik enne talve: kas G12 ja G13 tohib segada?
· autotools
Enne esimest miinuskraadi tasub üle vaadata kaks asja: kas jahutusvedelikku on piisavalt ja kas see kannatab külma. Kui paagis on tase madal, haaravad paljud esimese ettejuhtuva pudeli. Just siin tekivad probleemid.
Mida G11, G12 ja G13 tähendavad
Tähised pärinevad Volkswageni normidest, aga neid kasutatakse laialt ka teiste automarkide puhul. Need kirjeldavad lisandite keemiat, mis kaitseb mootorit ja radiaatorit korrosiooni eest.
- G11 on vanem silikaatidega vedelik, levinud vanematel autodel
- G12 ja G12+ on orgaaniliste lisanditega (OAT) vedelikud pikema vahetusvälbaga
- G12++ ja G13 on uuemad hübriidvedelikud, mida kasutavad paljud tänapäevased autod
Miks segamine võib probleeme tekitada
Eri tüüpi lisandid ei pruugi omavahel sobida. Vale kombinatsioon võib tekitada sadet või geeli, mis ummistab radiaatori ja soojusvaheti kanaleid ning kulutab veepumpa ja tihendeid. Kaitse korrosiooni vastu nõrgeneb ka siis, kui nähtavat sadet ei teki.
Värv ei ole usaldusväärne märk. Sama värvi vedelikud võivad olla täiesti erineva keemiaga ning eri tootjad värvivad sama tüüpi vedelikku erinevalt.
Kuidas valida õige vedelik
- Vaata hooldusraamatust nõutud normi või tüüpi
- Lisa sama tüüpi vedelikku, mis süsteemis juba on
- Kui tüüp on teadmata, on kindlam süsteem läbi loputada ja vedelik täielikult vahetada
- Kontsentraat sega destilleeritud veega, tavaliselt vahekorras 1:1
Kontrolli külmumispunkti
Kui süsteemi on aastate jooksul lisatud vett, võib külmakindlus olla oluliselt nõrgem kui pudelil kirjas. Külmunud vedelik võib lõhkuda radiaatori või mootoriploki.
Külmumispunkti saab mõõta refraktomeetriga, piisab paarist tilgast vedelikust. Eesti talveks tasub sihtida vähemalt −35 °C. Kontrolli taset ainult külma mootoriga – kuuma paagi korki ei tohi avada.
Kui kahtled, millist vedelikku sinu auto vajab, küsi meilt: anname auto andmete järgi nõu. Vaata kõiki jahutusvedelikke ja refraktomeetreid.
